Elu vaikses kalamaja majakeses, või on ?

Elan Kalamaja rajooni alguses, väike puumajake kus on mõned korterid (17 kui täpsem olla) kuid mis tegelikult toimub ? Toon antud postituses välja kõik märkimisväärsemad asjad, mis siin majas toimuvad.

Pesu pesemine
Kuna siin majas on kõik korterid ühetoalised, üks suurem kui teine ning ka mõnda on elektrikerisega saun ära mahutatud siis pole pesumasinat ühesgi korteris pesumasinat.

Koridoris on üks pesumasin, mis teenib siiralt kõiki neid kortereid. Vaene pesumasin ütleks ma sellepeale, see pole mitte suur pesumasin vaid selline pealt laetav kesmine.

On üks vanemast naisterahvast naaber, kes vist peseb enda sugulaste ja tuttavate pesu ka selles masinas, kuna tema on koguaeg seal pesumasina juures oma kotikestega, ning ta elab koos enda kaaslasega. Ning ma ei suudaks mitte kuidagi uskuda seda, et ta peseb vaid enda pesu.

Ta pole ainuke kes peseb pesu, kuid selleks et saada löögile pesumasinasse on vaja lihtsalt kuulata samme ja oodata oma aega.

Töötan ka vahest öises vahetuses, hommikul koju jõudes ca 9 aegu, on kuulda kuidas pesumasin ketrab ning viimane ring lõppeb ligikaudu kella 23:30 aegu.
Aga kui ma näiteks ööseks panen pesu pesema, siis on minu naabrihärra (tema juurde tuleme hiljem tagasi) kes hakkab siis virisema, et ta ei saa magada kui pesumasin töötab. Ausalt öeldes see pesumasin tõesti teeb põrgulärmi.

Kui üks hetk jõuan oma järjega pesu pesema, ja peaksin maha magama oma pesumasina lõpetamise kasvõi 10min siis avastan oma pesu kuhugile suurde prügikotti topituna ning juba laulab see pesumasin uuesti.

Naabrihärra
See härra on ikka päris oma teema....
Temaga läbisaamine on täiesti erinev päevast, ükspäev naeratab ja ütleb "Tere" ning teine päev on täiesti vihane ja ei tule üle huulte midagi.

Kõige esimene kokkupuude oli mul temaga siis, kui ta otsustas et ma räägin vist liiga kõvasti telefoniga kodus (ma ei karjunud, ega tõstnud häält). Kell oli siis mõned minutid peale südaööd, ning üks hetk koputatakse mulle uksele, avan ukse ja vastu vaatavad mundris mehed. Ehk siis politseinikud, lõpetan kõne ära ja kutsun härrad edasi - nemad pöördusid minupoole sellega et minu korteris on lärm ning naaber kutsus politsei. Ma sellepeale ütlesin neile, et viimased 30 min olen vaid telefoniga rääkinud ning muusikat ega telekat pole olnud.
Sellepeale politseinikud ütlesid mulle, et nad kuulsid ka mu uksetagant, et ma kellegagi nagu kõneleksin kuid ka nende arvates polnud see suur probleem.
Sellepeale suunasin ma nad kõrval uksetaha kus see naabrihärra kuulas telekast valjult AloTV'd (mulle isegi ei meeldi see muusika mis sealt tuleb kuid ma ei kutsu sellepärast politseid).
Politseinikud proovisid härraga suhelda, kuid härra oli purjus ning ei mõista ei eesti ega inglise keelt siis lõi politseinike ees ukse pauguga kinni ning pani teleka vait. Vaadates politseinikutele näkku, et nad nägid suurt vaeva, et hoida naeruplahvatust tagasi.

Teine huvitav juhus oli paar päeva tagasi, kui uued piirkonna politseinikud tulid end tutvustama ning küsisid, et kuidas läheb ja kas on esinenud viimasel ajal probleeme. Kell oli siis ligikaudu 12 päeval.
Ma kurtsin, et viimase nädala on naabrihärra joonud ning tal käib üks eesti naisterahvas külas kellega nad koguaeg tülitsevad. Ning peale seda ütlemast oli kuulda järgmine tülikisa kõrvalt ning siis mainisin, et seda ma kuulan iga päev ning kahjuks ei saa üksgi seadus mind päeval aidata sellega, peab lihtsalt leppima sellega. Politsei läks siis naabri juurde, koridorist oli kosta järgnevat:
((politsei koputab uksele))
((naisterahvas avab ukse))
,,Tere kas Teil on kõik korras?"
Naisterahvas vastas: ,,Ma ei ela siin, aga mees kes elab on toas - tulge sisse"
Siis oli kuulda mingit kisendamist ning vanahärra ütles ükshetk kõvemini "Turpa kinni"
Hiljem politseinikud lahkusid, nii et nende taga uks paukus, kahtlen - et politsei selle pauguga kinni pani.


Ainuke asi mis mind siin hoiab, on hea asukoht kesklinna suhtes, ma usun et paljud ei kannataks seda välja.

Mida????

Käies ringi Tallinnas riidepoodide nagu H&M ning New Yorker olen ma aru saanud, minusuguse jumbu jaoks pole kuskil meesteosakonnas riideid!

On reede lõuna aeg, otsustasin et mul oleks vaja uusi teksaseid ning ka jope poleks halb.
Läksin siis postimaja New Yorkerisse lootuses leida omale teksad kui ka jope. Üllatus oli suur kui avastasin, et ma polegi enda 22 aasta jooksul veel meheks saanud, et meeste osakonnast omale midagi selga osta.
Poistele mõeldud riided olid küll õiges pikkuses kuid kitsa võitu.

Läksin edasi H&M, kus kordus sama. Kuid seal oli lasteosakonnas natukene suurem võit, teksaseid ma ei leidnud sealt kuid jope jäi silma küll.

Hiljem läksin äsja pankrotistunud Seppälä poodi, kus olid suured sildid -40% kõikidele toodetele, lootuses sealt leida endale ka miskit huvitavat.
Ma ei tea mis moodi on suurus S nii suur, et see sobiks mulle öösärgiks.
Vaatasin siis poiste poolele, kus olid -170. Kahjuks kordus seal sama, et pikkuselt asi sobis aga kitsaks jäi.

Loo moraal - pean hakkama endale ise riideid tegema selga, kuna ma ei leia endale enam riideid...